3. Sööklas töötab Indira

Heiki Koov

Heiki küsib, Indira vastab.

Mis on Sinu nimi? Kas see nimi hispaania keeles ka midagi tähendab?
Indira Meylin Gonzales Castillo. Nimi ei tähenda midagi, aga selle andis mulle minu ema. Ema oli väga vaimustuses sellisest inspireerivast ja olulisest inimesest nagu Indira Gandhi.
(Heiki: nooremad võib-olla ei tea Indira Gandhit, aga tegemist on India kunagise peaministriga, kes muide külastas Tallinnat 1982. aastal https://elu.ohtuleht.ee/247004/indira-gandhi-tallinnas-luksuslik-louna-ja-maailma-kaunim-ooper ja https://et.wikipedia.org/wiki/Indira_Gandhi).

Kust Sa pärit oled?
Panamalt, Coclé  piirkonnast, Las Barretas de Olá  külast.

Google’i kaart näitab, et Indira koduküla piirkond paikneb n-ö keskkohast „ülevalpool“, lähemal Costa-Ricale.

Kuidas Sa Eestisse sattusid?
Üks minu õpetaja ülikooli psühhiaatria harust käis Eestis ja pärast rääkis üliõpilastele sellest reisist. Tegelikult iga panamalane unistab lumest, unistab puudutada lund ja mängida lumega, teha lumememme. Siis tekkiski minus huvi Eesti vastu. Õpetaja oli Eestis toimunud üritusel saanud tuttavaks mitmete inimestega ning jagas neid kontakte üliõpilastele. Ma hakkasin suhtlema ühe eestlasega ja sõbrunesin temaga. Niiviisi sain teada Eestist veelgi rohkem ja tekkis kindel soov kõike oma silmaga näha.

Kes Su sugulastest Panamas elab? Kui sageli Sa sinna kanti satud?
Kõik – vanemad, õed-vennad, nõod, õetütred ja -pojad, onud, tädid. Olen seal käinud päris ammu. Plaanis on minna sinna lähitulevikus puhkusele, kuid ootan, kuni koroona olukord veidi rahuneb.

Panama rahvariided, mida kantakse paljude tähtsamate sündmuste puhul.

Mida Sa arvad meie koolist, siinsetest õpilastest?
Koolihoone on omapärane, vana ja huvitav. Eriti meeldivad mulle stendid, kus on mustvalged fotod vanadest aegadest.
Kooli õpilased muidugi meeldivad. Nad on väga erinevad: mõned on hästi vaiksed, mõned seevastu üliaktiivsed. Mulle meeldib, et nad teretavad ja käituvad viisakalt, on sõbralikud, tänavad ja panevad nõud ettenähtud kohta. Üks minu tähelepanek muusikakooli õpilaste kohta: muusikutest poisid on väga tihti pikkade juustega.

Kas Sa oled ka ise muusikaga tegelenud, näiteks mingit pilli õppinud või siis laulnud?
Pillimänguga ei ole tegelenud. Kuid olen laulnud, kui käisin kirikus kolmapäeviti ja pühapäeviti.

Kuidas Sulle sööklatoidud maitsevad? Kas te Panamal sööte midagi sarnast või on toidud seal hoopis erinevad?
Maitsevad. Eriti keedukartul ja hakklihakaste. Panama toidud erinevad väga palju. Me sööme palju riisi, kartulit peaaegu ei söö, ei kasuta hapukoort. Panamal ei ole musta leiba. Mul oli raske harjuda musta leivaga, tundus väga veider asi minu jaoks. Aga nüüd olen harjunud ja söön seda.

Kui palju Sa oled jõudnud Eestis ringi sõita?
Olen käinud Vormsil ja Kihnul. Veel olen külastanud selliseid kohti nagu Valgemetsa, Haapsalu, Pärnu, Tartu, Viljandi jt.

Kas eestlased on võrreldes Ladina-Ameerika rahvastega ikka kohe väga uimased?
Eestlased on tagasihoidlikud ja veidi kinnised, hoiavad oma emotsioone tagasi. Aga näen ka, et eesti noored on teistmoodi: naeravad rohkem ja on avatumad.

Mida Sa arvad siinsest ilmast, sügisest, talvest? Kui elatav Eesti Sulle tundub?
Kõik aastaajad on huvitavad. Panamal on ainult kaks aastaaega: suvi ja vihmahooaeg. Eestis meeldib sügis, kui puude lehed langevad maha ja neis saab jalutada. Sügisel muudavad puude lehed värvi ja kogu loodus on väga ilus, sõbrad kutsuvad mind vahel seeni korjama, mis on väga huvitav, sest käime siis metsas. Talvel meeldib, kui lumi tuleb maha, sest kõik puud on siis kaunistatud lumega ja ma võin teha lumememme. Kevadel on palju tuult, aga see pole minu lemmik – kõrvad hakkavad valutama. Suvel on kõik roheline ja soe ning ei pea palju riideid selga panema.

Muidugi ei saa ma ühelt Panama inimeselt küsimata jätta:
1. Kui poes maksab banaanikilo näiteks 1 euro, siis kui palju sellest rahast saab Panama banaanikasvataja?
Raske küsimus. Aga see on hea äri, sest banaanid kasvavad Panamas igal pool, nagu ka apelsinid, mangod, sidrunid.

2.     Eestisse rajatakse uut raudteeliini, mis hakkab üsna otsejoones Tallinnast Pärnusse suunduma, sellega seoses räägitakse, et see lõhestab Eestit. Kuidas aga kohalikud Panama kanalisse suhtuvad? Kas kui olemasolevasse paratamatusesse (sest juba mitu põlvkonda on sellega harjunud), või on see riigile väga oluline tuluallikas, või oleks ikkagi parem, kui kanalit ei oleks?
Panama kanal on meile oluline, sest kõik inimesed maailmas teavad meie riiki selle järgi. Administratsiooniga on probleeme ja seal on palju korruptsiooni, aga kanal on riigi suurim tuluallikas.