3. Saksa keele õpetaja Andine Frick

Heiki Koov

Aastakümneid tagasi oligi meie koolis saksa keel põhiline võõrkeel. Raamatukogutöötaja Ede Markus teab rääkida isegi sellist lugu: kui tema tuli 9. klassi (too aeg oli see keskkooli esimene aasta), siis olid nad koos nelja teise uustulnukaga ainukesed, kes õppisid oma klassis inglise keelt, sest keegi neist ei olnud varem saksa keelt õppinud.

Andine on pärit Põhja-Saksmaalt, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaalt. See liidumaa on pindalalt Eestist poole väiksem, aga elab siin 1,6 miljonit elanikku. Pealinnaks on Schwerin. Õpilased vahest mitte, aga kindlasti on kooli töötajaid ja lapsevanemaid, kes teavad, et Schwerin on endiselt Tallinna sõpruslinn (juba 1970ndate algusest, https://www.tallinn.ee/est/valissuhted/Schwerini-suhted) ja võib-olla on keegi ka varasematel aastatel kahe linna vahelistes koostööprojektides osalenud. Veel üsna hiljuti oli võimalik sõita Tallinnast laevaga liidumaa teise suurde linna Rostocki.

Kodulinn Neustrelitzi Orangerie, kus Andine lapsepõlves mängis ja tantsis balletti.

Andine tegutseb Eestis aastast 2015 ehk siis juba kuus aastat. Algul tuli ta Tallinna Ülikooli germanistika lektoriks (DAAD lektor, Saksa Akadeemiline Vahetusteenistus, kusjuures 2014–2015 oli ta õppejõuks Norras, Bergenis). Tänaseks on tal koolitööst ainult tunnid meie koolis. Siin õpetab ta  klassides 10-12 ja tal on 60 õpilast. Meie kooli üle on tal väga hea meel, sest siin on tal toredad kolleegid (kes aitavad ka eesti keelega) ning ka õpilased on sõbralikud ja huvitavad. Kusjuures päris paljudel on tõsine saksa keele huvi.

Tal on heameel, et saab meiega koostööd teha. Kuna ta on ka ise muusikat teinud, siis nüüd saab ta töötada inimestega, kellel on sama kirg. Nagu ta asja kokku võtab – see on täiuslik!

Koos oma bändiga Bella Basta Kapella.

Uurisin tema käest ka tulevikumõtteid, aga see pidi ka tema enda jaoks veel saladus olema. Küll aga on mõte jätkata õpetajaametis ka uues koolimajas tema jaoks vägagi huvitav.

Vahelduseks natuke ka praktilist infot! Arvatavasti kõik, kes me oleme aastaid koolis saksa keelt õppinud, siis me olime tõsises hädas saksa keele nimisõnade artiklitega. Der Hund, die Katze ja das Kind (laps on kesksoost sõna!) on vast kõigil kooliajast meeles, aga kõik muud nimisõnad? Andine tuletab meelde, et on palju sõnu, millele peale vaadates saab kohe aru, kas tegemist on mees- (-er, -ling), nais- (-heit, -keit, -ung, -e…) või kesksoost (-lein, -chen. Appiiiii!!!! Das Mädchen – “tüdruk” on samuti kesksoost sõna https://angelikasgerman.co.uk/why-is-das-madchen-neuter/ ) sõnadega ehk siis, nagu ta teema (tundub, et meie rahustamiseks mõeldud sõnastuses) kokku võtab: “Tegemist on keerulise süsteemiga, mida tuleb palju harjutada. Minu arvamus on, et õige artikkel ei ole tegelikult oluline. Kui siin on mingi viga, siis kõik teised mõistavad seda. Seega, keskendugem tähtsamatele teemadele.”

Muidugi uurin ma temalt, kus ta on juba jõudnud Eestis ringi liikuda, mis talle on silma hakanud ja millega ta veel tegeleb. Ma saan teada, et temalegi meeldivad mõisahäärberid. Kusjuures siinsed mõisad pidid samuti olema üsna sarnased tema kodukoha mõisahoonetega. Sagadi mõis on üks tema lemmikutest. Eks meil kõigil on kahju, et kõiki mõisaid ei saa enam korda teha. Ka loodus on Eestis ja tema kodukohas vägagi sarnane.

Muidugi on tal ka hobisid (õmbleb seljakotte) ja siin on ka tema perekond.

Talle meeldib Eestist leida saksa keele jälgi. Eesti keeles on ka mitmed sõnad sarnased saksa keele struktuuriga (näiteks aastaajad – Jahreszeiten, ettevaatust – Vorsicht). Sama põnev pidi olema ka avastada ja mõista kõike seda, mida eestlased enda kohta arvavad ja tunnevad.

Ma käisin Andinega koos tutvumas kooli raamatukogus leiduvate saksa keele õpikutega. Siin on neid päris paljudest kümnenditest ja enamik ka mulle nii kooliajast kui ka hilisematest õpingutest tuttavad.