3. Koolis asuvad maalid

Heiki Koov

Arvatavasti on meil kõigil kodus seintel mõned maalid. Kusjuures nende saamislugu võib tavapärasest kinkimisest või ostmisest olla hoopis omapärasem. Sama lugu on koolis leiduvate maalidega. Töötajad vahetuvad, ruumides tehakse remonti või ruumi otstarve muutub, ja tekibki olukord, kus enam ei teatagi maalide saamislugu või isegi nende praegust asukohta.

Koolist vanu fotosid vaadates võib järeldada, et vähemalt peamajas on seintel olnud mitmeid maale ja muid kunstipäraseid esemeid. Mitmed neist on ka tänasel päeval veel seintel.

Laoruumis on hoiul kunstnik Jevgeni Prosmuškini 1970. aastal tehtud maal. Kas keegi teab, kas see maal oli koolis ka kusagil ruumis eksponeeritud?

Kunstnik elab praegu Iisraelis. 1970. aastal lõpetas ta tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi  (praegune Kunstiakadeemia) ning kõnealune maal on tema diplomitöö. 1960ndatel aastatel olid ERKI tudengitel muusikakeskkooli kõrvalhoones ateljeed. Nähtavasti nõnda see maal ka sinna jäi ja meie kooli sattus.

Maalil oli tegelikult veel üks eriti omapärane jätkulugu. Kooli 60. juubeli puhul tõime selle maali laoruumist välja ja panime esimese korruse koridori kõigile vaatamiseks. Pärast juubeliüritust ei kiirustanud ma seda laoruumi tagasi viima ja nii jäi see koridori veel mõneks nädalaks. Nüüd aga tulid Tallinna linnavolikogu valimised ja just siin meie koolis käis kohapeal valimas üks mees, kes maali juba eemalt ära tundis ja kunstniku pojale oma leiust teatas.

Ühes klassis on selline maal:  

Kunstnik Roosimölder kirjeldab maali saamislugu nii:
„See maal oli tehtud 2000. aastal Kastellaanimaja galeriis toimunud näitusele. Kuidas see teie kooli seinale sattus ma tõesti ei tea. Ei mäleta, et oleksin selle müünud näitusel aga võib-olla keegi ostis pärast näitust. Mäletan, et sel ajal veel mõned organisatsioonid ostsid maale kinkimiseks või auhinnaks.
Maalil kujutatu on mõttepildis kokku pandud erinevatest mälestustest. 80ndate aastate lõpul sai veel käia Taga-Kaukaasias matkamas – seal on palju kõrbe. Kõrbetes on soolajärved, mille kuivamisel tekib põhjamuda pinnale selline huvitav pragunenud muster. Seda olengi maalinud. Sild ja jõgi on sellised universaalsed sümbolid, neid kujutan vahel veel siiamaani.
Kõrb ja sealsed kultuurid on mind pärast neid reise ikka mõtlema pannud teistsugustele olemisvõimalustele, mida on võib-olla raske ette kujutada, kui ise sinna ei satu.“

Ühes kabinetis on aga Eduard Einmanni 1966. aasta looming. Lühidalt saab selle kunstniku loomingust lugeda aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Einmann.

Einmanni töödega ollakse väga hästi kursis Haus Galeriis: „See töö pärineb tema 1960ndate aastate loomingust, kus kunstikeel muutus natukene vabamaks ja otsingulisemaks ning mil meie kunstipilti tuli terve põlvkond uusi tegijaid, kellest on tänaseks saanud moodsa kunsti klassikud, nagu Leo Lapin, Jüri Arrak, Andres Tolts, Tõnis Vint, Toomas ja Aili Vint, Malle Leis jpt. Samas oli teises laadis katsetamas ka vanema generatsiooni kunstnikkond nagu Eduard Einmanngi, siinkohal siis pöördudes sellise täpitava impressionistliku laadi poole, mida ta väga julgelt kasutab, võrreldes 1950ndate aastatega, mil kogu kunstilooming – ka Einmanni oma – oli suuresti nõukogude ideaalide kammitsais ning kunstnikud ei olnud tehnikate ja teemadega eksperimenteerides just väga julged, pigem oldi klassikaliselt vaoshoitud. See teos siin on kena näide tema maalijaoskustest, tehnilisest täpsusest ja samas ka võimest vabalt ning julgelt ühe koloriidi raames ja impressionismi laadis maalida. Motiiv on lihtne, ent oluliselt huvitavaks teeb töö just, kordan, selle tehniline maalikeel. Lilli maaliti nii ja naa, lilled teemana ei üllatanud ju kedagi, aga siin muutub primaarseks, kuidas keegi lilli maalis.“

Veel ühes klassis on kena lilledega maal. Peale on kirjutatud „Tulve 75″.

Meie koolis üle kümne aasta vene keelt selles klassis õpetanud Valentina Marcinkevicene teab rääkida, et maali autor on professionaalne kunstnik Oivi Tulve, kelle lilledega maalid on olnud paljudel näitustel Eestis, ta korraldas ka maalimise kursuseid. Näiteks siin on infot tema näitusest Tallinna Õpetajate Majas, lühidalt ka eluloost: https://opetajatemaja.ee/naitused/oivi-tulve-maalide-naitus-varia/

Direktori kabinetis on kaks pilti. Kas need võivad olla meie sõpruskoolide kingitused?

Kui aga vaadata vanu fotosid, siis nendelt võib leida veel teisigi maale. Näiteks oli aulas lava kohal  seinal lausa kolm suurt maali. Fotosid omavahel võrreldes selgub, et parem- ja vasakpoolne ehk need väiksemad maalid on omavahel kohti vahetanud. Kust, millal ja mis põhjusel on need maalid saadud, kes on autorid, kus need täna asuvad?

Aga seal lava kohal on ka teistsuguseid kujundeid olnud. Vasakpoolne on huvitav pilt. Justkui on meie lava, aga kummalisel kombel on mõlemal pool uksed. Ühesõnaga 60ndate lõpp ja 70ndate algus enne spordiasjade hoiuruumi ja aula vaheruumi ehitamist (vasakpoolne uks on praegu võimlas kehalise õpetaja tööruumi uks).

Vanadelt fotodelt võib ka klassiruumides näha seintel midagi. Just nimelt midagi, sest alati ei ole arusaadav, kas tegemist on maaliga, paberist väljalõigatud asjandusega või veel millegi muuga.  

Kooli pioneerimaleva juubelil antakse pioneerijuhile Milvi Salandile üle maal. Kus see maal nüüd asub?

Noorematele lehelugejatele väike viktoriiniküsimus: mis aasta jõulupidu/nääripidu siin fotol on kujutatud? Vihjeks võiks pidada tagaseinas olevat numbrit 60. Kusjuures vastus 1960 on loomulikult vale!

Kokkuvõtteks: kui teate veel teisigi maale või teil on muud täiendavat infot, siis andke mulle kindlasti teada.