2. Kaido Välja ja Eesti Keelpilliõpetajate Ühing

Heiki Koov

Et meil on tegemist kooliga, siis päris paljud meie töötajaskonnast osalevad ka erialaühingute töös. See on ju täiesti loomulik! Ikka on hea, kui saab probleeme arutada kolleegidega teistest koolidest või teiste sama valdkonna tegijatega. Minu teada majandusjuhatajaid koondavat n-ö klubi ei ole, kahjuks.

Ka muusikaõpetajatel on mitu ühingut. Seekordse loo peategelane on Eesti Keelpilliõpetajate Ühing ja selle president Kaido Välja. Nende veebilehe aadress www.esta.ee tuleb rahvusvahelise organisatsiooni European String Teachers Association nimetähtedest. Liikmete nimekirjast leidsin mitmeid meie kooli õpetajaid.

Novembris sain Kaidoga linnas kokku ja kohvitassi taga oli väga meeldiv teemat arutada.

Kaido, kuidas Sa ühingu juhiks said? Oled valdkonna autoriteet? Teised ei tahtnud? Sul olid ideed? Või mis sageli veel kõige tähtsam juhi valiku kriteerium – Sul on aega asjaga tegeleda? Ma saan aru, et presidendiamet ei ole selline tavapärane palgaline töökoht.

Kaido: „Eesti Keelpilliõpetajate Ühing asutati juba enam kui 30 aastat tagasi Euroopa ühingu allorganisatsioonina, eestvedajateks ikka meie kooli pedagoogid Niina Murdvee, Aino Marika Riikjärv, Ivi Tivik. Kuigi õpetajana tegutsen TMKKs aastast 1992, siis ühingu tegemistega liitusin rohkemal määral 2000. aasta alul,  esialgu Niina Murdvee kutsel Värska kursuste õpetajana, hiljem korraldasime Aino Riikjärve eestvedamisel Eesti Noorte Keelpillimängijate konkurssi. Oluliseks teetähiseks oli 2006. aastal Tallinnas toimunud ESTA rahvusvaheline konverents (seda korraldab iga aastal erineva riigi allorganisatsioon) – olin Tallinnas selle suursündmuse üks korraldajaid. Järgnes 2008. aastal Elleri-nim rahvusvahelise viiuldajate konkursi korraldamine, ka igal suvel toimunud Värska keelpillikursustel oli selleks ajaks õpetajatööle lisandunud korralduslik pool.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kasvasin nende tegemiste kaudu ühinguga  kokku. Ühingu tööde eestvedajaks on alati olnud 6-liikmeline juhatus, kes tegutseb ühise meeskonnana. Olen väga õnnelik, et saan tegutseda koos praeguse tegusa ning hästi kokku töötanud juhatusega.

  • juhatus valitakse üldkogul korraga kolmeks aastaks
  • juhatus valib ühingule presidendi.

Nii sündiski, et mind pea 7 aastat tagasi ühingu presidendiks valiti.“

Kui vaadata ühingu veebilehel olevaid tegevusi, siis märksõnadeks on edendada, arendada, korraldada, osa võtta, anda välja, olla abiks jne. Siit võib järeldada, et töö tulemusi võib näha juba üsna lihtsalt – tuleb vaid asjasse aega panustada. Paraku on just vaba aja leidmine see kõige raskem ülesanne.

Muidugi küsisin Kaidolt ka tavapärase küsimuse (kuigi teadsin vastust juba ette): Kui oluline on ühingu tegevus ühingu liikmetele ehk mis jääks olemata-saamata, kui ühingut ei oleks või kui õpetaja sellesse seltsi ei kuuluks?

Vastates küsimusele rõhutab Kaido just sõna „kogukond”. Üks asi, millest isiklikult minul on eriti hea meel, on see, et üksteisega jagatakse nii neid teadmisi, kuidas õpilasi paremini õpetada, kui ka seda, kuidas  iseennast õpetajana arendada. Ei ole nii, et igaüks hoiab enda tehtud õppematerjalid ja muud nipid kiivalt enda teada (mul on selliseid kurbi kogemusi ülikoolis majanduserialade õpetamisest). Seda on tõesti hea teada, et ühiselt aetakse ühte asja.

Need proportsioonid 50-50 või isegi 20-80 käib vist küll enamiku organisatsioonide kohta ehk siis nende pooled liikmed on aktiivsed või ca 20% on eriti aktiivsed ja ülejäänute osalemine on juhuslik.

Kaido jutust sain aru, et väga olulisel kohal nende ühingu tegevuses on ürituste korraldamine, kusjuures mitmed üritused on pikkade traditsioonidega:

  • Igal aastal (alates 1998, nüüd suvel juba 24. korda) toimub Värskas suvekursus, kus osaleb ca 130-150 õpilast ja 30 õpetajat. Ürituse raames toimub ka õpetajate koolitus.
  • Eesti keelpillimängijate konkurss 2015, Eduard Tubin 110
  • Eesti keelpillimängijate konkurss 2020, Eduard Tubin 115
  • Tartus korraldatakse konkurss-festivale, järgmine ehk siis 12. peaks toimuma 2021 märtsis. Selles osalevad noored kuni keskkooli lõpuni. Võitjatele kohti ei jagata, küll aga antakse nimetusi „diplomand“ ja „laureaat“.
  • Mentorprogrammi käigus viivad parimad pedagoogid läbi meistriklassi päevi (alates 2018).
  • 2016. aastal ellu kutsutud ja nüüdseks neljal korral toimunud ESTA meistriklass on rahvusvaheline üritus. Oma ala tipp-professionaalid teevad terve päeva vältava koolituse. Toimub EMTAs ja osalejaid on 50-80.
  • Igal aastal toimub suvekonverents.
  • Ühing on välja andnud ka trükiseid: Ivi Tiviku viiulilaulikud “Liisa noodivihik” ja “Johannese noodivihik.”

Põhjalikum ülevaade: http://www.esta.ee/olulisemad_syndmused.html

Meie kohtumisel kingib Kaido mulle hiljuti ilmunud ajakirja „Keelpilliõpetaja“.  Ajakiri ilmus aastatel 1990-2011 ja nüüd siis uuesti.

Mida saab ühing pillimängu populariseerimisel ära teha?

Kaido: „Ühing koondab eelkõige keelpilliõpetajaid, kes siis oma teadmiste, oskuste ning ka karismaga keelpillimängu edendavad ja seda ka „populaarsemaks“ muudavad. Eestis on üldiselt väga hea, laiapõhjaline ja toimiv süsteem muusikakoolidest, keskastme muusikakoolidest (TMKK ühendab selles osas parimad võimalused) ning muusikaakadeemiast. Hoidkem seda toimivat ning väga häid tulemusi andvat süsteemi. Meie keelpillimängijad on konkurentsivõimelised ja pääsevad edukalt rahvusvaheliste ettemängude kaudu Eesti esindusorkestritesse.“

Erialaühingud teevad enamasti koostööd ka teiste riikide sarnaste organisatsioonidega. Korraldatakse samuti rahvusvahelisi konverentse. Kaido nimetab selliste konverentside märksõnadeks: meistriklassid, kontserdid, ettekanded, muidugi on siin olulisel kohal omavaheline suhtlemine, rahvusvaheliste kontaktide loomine ja millegi koos tegemine.

Kaido: „Samad reeglid kehtivad nii laste kui ka täiskasvanute puhul – lisaks pillimängule ühendab inimesi koos tehtud käeline tegevus (ühe näitena võin tuua 2015. aasta ESTA rahvusvahelise konverentsi Middelburgis, Hollandis, kus korraldati viiulipoogna valmistamise töötuba. Selle tulemusena valminu seisab mul endiselt kapi peal.

Sageli küsitakse, mis on sellise rahvusvahelise konverentsi põhiteema? Keeruline on mingit ühtset põhiteemat välja tuua, sest ESTA organisatsioon ühendab väga suurt hulka erineva suunitlusega keelpilliõpetajaid terves Euroopas. Organisatsioonis on huviharidusele pühendunuid, ansambli- ning grupitööga tegelejaid, professionaalse suunitlusega õpetajaid ja ka oma ala tippinterpreedid.

Konverentsi ülesanne on kõnetada neid kõiki, pakkudes huvitavat ja arendavat loengute, kontsertide, töötubade programmi.

Ka Eesti Keelpilliõpetajate Ühing on olnud ühe rahvusvahelise ESTA konverentsi korraldajaks. See toimus 2006. aastal Tallinnas, kus paljude suurepäraste ettekandjate seas nii ida kui lääne poolt esinesid loengutega ka mitmed Eesti pedagoogid (Mari Tampere-Bezrodnõi, Niina Murdvee, Marje Lohuaru, Maret Mursa-Tormis, Peeter Paemurru, Andres Leivategija).”

ESTA presidendi (kuni 2020) Bruno Giuranna loeng-kontsert ESTA konverentsil Middelburg 2015

ESTA konverentsidel on Niina Murdvee esinenud kolmel korral ja kauaaegne TMKK viiuliõpetaja, emeriitdotsent  Ivi Tivik kahel korral.

Ühe valimiskorra on olnud ESTA juhatuses Niina Murdvee ja Aino Marika Riikjärv.

Niina teatas, et tema viimane loeng „Kas ja/või kui palju peab pillimängija ja pillimängu õpetaja teadma neuroteadustest?“ toimus 1. novembril 2020. See oleks pidanud toimuma Portugalis, aga koroonaviirusest tulenevalt toimusid kõik loengud ning ettekanded veebi vahendusel.

Kellel tekkis huvi, siis Niina ettekande kohta on tulemas ka artikkel konverentsi kogumikus (inglise keeles). Samal teemal on juba artikkel viimases ajakirjas „Keelpilliõpetaja“ (nr 16). Eelmise aasta oktoobris pidas emeriitdotsent Murdvee samal teemal loengu ka EMTA kõikide erialade II kursuse pillimängijatele.

Ma vaatasin ka, et suvel 2020 Kärdlas toimunud I Rahvusvahelises viiuli suveakadeemias sai võtta erialatunde tunnustatud spetsialistidelt.

Kaido: „Suvekursused (sellel formaadil on palju nimesid: suveakadeemia, laager, suvekool) on nii Eestis kui mujal maailmas üsna levinud praktika. See annab suurepärase võimaluse õppida oma ala tunnustatud pedagoogide juures, kuhu näiteks statsionaarsesse õppesse mainekas ülikoolis pääsemine oleks väga keerukas. Nädala või kümne päeva jooksul toimuv intensiivne töö: harjutamine, meistriklassi tunnid, teiste osavõtjate tundide kuulamine, kammeransamblite moodustamine, nii kursuslaste kui pedagoogide kontserdid. Sellist nädalat võiks ehk nimetada pillimänguliseks päikesereisiks, mille vitamiinid annavad energiat, et oleks jõudu ja oskusi kogu aasta vältel end edasi arendada.“

Laagri lõpetamine Põlvas 4. juulil 2020.
Adele Välja ja Aktuaalse Kaamera reporter Leevi Lillemäe.
Jalgrattaga Jõgevalt Värskasse 2020 (enne laagri algust).