2. Ardo Västriku tööst Arvo Pärdi Keskuse arhiivis

Heiki Koov

Tõenäoliselt on enamik meist juba Laulasmaal asuvat Arvo Pärdi Keskust külastanud, olgu siis  kontserdi külastamine või mõne muu ürituse vaatamine või ise osalemine. Arvata aga võib, et sealsest arhiivist on meist ainult mõned üksikud midagi otsimas käinud.  Mind aga huvitas just arhiiv https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/keskusest/arhiiv/ ja meie kooli tšelloõpetaja Ardo Västriku sealne tegevus. Septembris kohtusin arhiivis ka arhivaari Anneli Kivisiviga ja kolmekesi koos vahetasime mõtteid päris mitu tundi. 

Muidugi vaatasin enne Laulasmaale sõitu  keskuse veebilehte ja meeldiva üllatusena märkasin, et lisaks Ardole on meie kooliga seotud veel vähemalt kuus keskuse töötajat:

Endised õpilased:
* Riin Eensalu – programmijuht
* Hele-Mai Poobus –  toimetaja, arhiivispetsialist
* Karin Kopra – toimetaja, arhiivispetsialist.

Endised õpetajad:
* Kai Kutman  – toimetaja, näituste kuraator
* Kristina Kõrver – toimetaja, haridusprogrammide kuraator.

Endine õpilane ja endine õpetaja:
* Maarja Tyler – toimetaja, arhiivispetsialist.

Näete nüüd, noored, kus võib asuda teie tulevane töökoht! Tegelikult Arvo Pärdi Keskuse arhiivis töötamine eeldabki muusikalise hariduse olemasolu. Mul endal on küll taskus Tallinna Ülikoolis omandatud dokumendihalduse ja arhiivinduse magistri diplom, aga ütlen ausalt, et ma ei oskakski siinses arhiivis midagi olulist ära teha. Siin on ikka väga spetsiifiline arhiiv ja eelkõige on vaja hoopis muusikaasjus asjatundja olla! Arhiivinduse õiged töövõtted omandatakse/õpitakse töö käigus. Ka arhiivitööks kasutatavat andmebaasi APIS (Arvo Pärdi Infosüsteemi) saab ainult kohapeal õppida kasutama.

Teisest küljest jõudsime vestluse käigus ikka ja jälle üllatava järelduseni, et tegelikult on ühe isiku elu ja tegevuse uurimine suures osas sarnane paljude muude valdkondade uurimisega (sh minu poolt teostatava Lääne-Virumaa monumentide uurimisega, www.monument.ee). 

Põhilised infoallikad on ju ka siin arhiivis leiduvad fotod, käsikirjad, käsitsi kirja pandud märkmed, ajaleheartiklid, raamatud, reisidokumendid jms. Teisest küljest on needsamad infoallikad ka mingis mõttes probleemide allikad: 

* Harva on info väga hea kvaliteediga (kõik vajalikud osad on olemas ja sisus õiged).
* Mida hinnata faktideks, mida kellegi arvamuseks? Arvestama peab ka, et inimesed ikka eksivad (antud juhul just mälestuste üleskirjutamisel).

Mis te arvate, mis on iga isiku arhiivi kõige esimene dokument? Õige! Sünnitunnistus. Kahjuks on nõukaajast Arvo Pärdi arhiivis säilinud vähe asju, sest riigist lahkumisel ei saanud eriti midagi kaasa võtta. Enamik materjale on pärit ajast pärast emigreerumist 1980. aasta jaanuaris. Algselt oli säilitamise asjajaamine Arvo abikaasa Nora õlul. Kogutava info hulk suurenes pidevalt ja säilitamist vajavaid asju (põhiliselt pabermaterjali) tuli iga päevaga juurde. 2010. aastast tegeleb arhiivimaterjalide korrastamise ja säilitamisega Arvo Pärdi Keskus. Algul paberkandjatel kogunenud arhiiv täieneb kaasajal digitaalse materjaliga. Tulemust ehk siis arhiivist „läbi närimise“ ehk iga arhivaali korralike metaandmetega varustamise ajamahtu ei julge arhiivitöötajad pakkuda. Kindel on, et tööd jätkub päris paljudeks aastateks.

Arhiivinduses on keskne mõiste metaandmed. Lihtsamalt öeldes tähendab see andmeid andmete kohta. Kui sul on foto, siis selle foto metaandmed on näiteks: kes pildistas, pildistamise kuupäev, kes on fotol, mis sündmusega on foto seotud, foto mõõtmed, kuidas peab fotot säilitama (kas näiteks koos teiste sama ürituse fotodega või siis sama fotograafi fotodega või peaks selle liitma hoopis pildil oleva isikuga fotodega jne).

Ardo alustas keskuses tööd juba 2013 ehk siis seitse aastat tagasi. Algselt oligi tema põhiline tegevus fotoarhiivi korrastamine, fotode andmebaasis registreerimine ja metaandmetega varustamine. Arhiivis olevatest rohkem kui 40 tuhandest fotost oli osa varustatud aastaarvuga, mis on juba oluline abi, kuid alles väike osa vajalikust infost.

Viimased viis aastat on keskuses tegeletud  teoste  loomise lugude koostamisega. Nagu ka teised keskuse töötajad  püüab Ardo koostada  põhjalikud Arvo Pärdi teoste kirjeldused –  miks on teos loodud, kes on tellija, töö valmimise staadiumid jmt. Kuna tegemist on ikkagi põhjaliku uurimistööga, siis toimub see vastava juhendi alusel ja töö etappe saab suures piires kirjeldada nii: 

  1. Alustuseks on vaja välja otsida kõik arhiivis olemas olevad teemakohased materjalid, alates  tellimuskirjadest, visanditest-käsikirjadest ja lõpetades trükitud noodimaterjali ja salvestustega. 
  2. Järgnevale loomeloo intervjuule koos helilooja ja tema abikaasaga koguneb kogu meeskond. Ühiselt kuulatakse ja analüüsitakse teost, vaadatakse läbi ning kommenteeritakse kogu leitud materjali ning peatutakse teosega nii otseselt kui ka kaudselt seotud olulistel teemadel.
  3. Vestlus salvestatakse nii audiosse kui videosse, tulemusena valmib kommenteeritud arhiivimaterjalide loend ning pikas perspektiivis vestluse transkriptsioon.
Ardo töölaud keskuse suures ruumis.

Mul endal on tööpäev enamasti selline, kus ca pool päevast on ettearvamatu. Kui palju aga arhiivitöös tuleb ette ootamatusi ehk siis: kui Ardo õhtul töö lõpetab, kui palju ta teab juba järgmisest  päevast?  Ardo jutu järgi on ka arhiivitöös ootamatusi. Ühest küljest on ju teada, mis on hetkel pooleli, aga teisest küljest võivad kolleegid vajada kiiret abi või soovivad arhiivi tulnud külalisuurijad mingit infot leida.

Kui sageli esineb siinses arhiivitöös aga ahaa-efekti ehk avastad midagi tõeliselt huvitavat? Ardo oma tagasihoidlikkuses nimetab seda pigem siseringi rõõmuks ehk siis selliseks avastuseks, mida pole mõtet Facebooki üles panna, aga mida oma kaastöötajad oskavad hinnata. Näiteks selline olukord, kus kaks otsa tuleb omavahel kokku siduda (see on ka Ardo väljend):  vaatad mingi ürituse fotosid, aga neile on tagumisele küljele kirjutatud erinev info (näiteks kuupäevad, ürituse toimumiskoht) ja kui võrrelda neid veel näiteks Riigiarhiivi, Muusikamuuseumi  või Kirjandusmuuseumi kogudes olevate fotodega, plakatitega vms, saab selgeks, et tegelikult on osa fotode andmed  ebatäpsed ja tegemist on siiski ühe kontserdiga (esinejad, repertuaar, kontserdisaal jms kattuvad).


Artikkel Arvo Pärdi tegemistest koos fotoga Rakvere rajooni ajalehes Punane Täht, 31.03.1963.
Arvo Pärt ajakirja Kultuur ja Elu esikaanel. Nõukaajal oli Pärdist juttu vähemalt paarikümnes artiklis. See on üks esimesi koos fotoga.
Arvo Pärt ajakirja Kultuur ja Elu esikaanel. Nõukaajal oli Pärdist juttu vähemalt paarikümnes artiklis. See on üks esimesi koos fotoga.
Keskuses eksponeeritakse Rakvere linna poolt Arvo Pärdile kingitud skulptuuri „Noormees jalgrattal muusikat kuulamas“ mudelit. Skulptuur avati Rakvere keskväljakul 11.09.2010, http://monument.ee/rakvere-linn/rakvere-poiss-jalgrattaga-arvo-part.