1. Tõnis Sarap ja Kaur Pennert

Meie poisid Virumaa Poistekoori juhendamas
Heiki Koov

Endise rakverlasena hoian silma peal Lääne-Virumaal toimuval. Mul on väga hea tunne mõeldes, et meie kooli õpilased Tõnis Sarap ja Kaur Pennert toimetavad Virumaa Poistekooriga. Maakonnaajalehes Virumaa Teataja avaldati pikem artikkel koori jõulukontserdist https://virumaateataja.postimees.ee/6857524/poistekoor-laulis-joulutunde-sudamesse . Tegelikult osalesid sellel kontserdil lisaks Tõnisele ja Kaurile ka mitmed meie kooli pillimängijad.

Jõulukontserdi video leiate https://www.youtube.com/watch?v=WIafYb8xTGc&feature=youtu.be

Esitasin koori dirigendile Tõnisele mõned küsimused.

  • Kuidas te Kauriga Virumaa Poistekoori juurde sattusite? 

Ühel augustipäeval, kui olin nautimas viimaseid suvepäevi, helistas mulle Virumaa Poistekoori peadirigent Kuno Kerge. Ta rääkis mulle sellest koorist ning et sinna on abidirigente vaja. Kuno hea sõber ning minu ja Kauri ühine erialaõpetaja Hirvo Surva oli meid soovitanud – selle üle oli muidugi väga hea meel. Alates septembrist 2018 me seal tööd teeme. 

  • Kas näed sellel kooril oma elus rolli ka pärast kooli lõpetamist? 

Eks näis, kuidas elu läheb. Viimase aasta jooksul juba on nii palju juhtunud, mida ei osanud uneski näha. Ilmselt see siiski katki millalgi jääb, sest Rakverre sõit võtab  suure osa ajast ja sealsed pikad laupäevased proovid samuti. Muidugi oleks hirmus kahju sealt ära tulla, kui oled hakanud looma seal oma visiooni või koolkonda, õppinud poisse tundma ning seda, kuidas nendega kõige paremini tööd teha.

  • Kas soovitad ka meie kooli nooremaid dirigendiks õppijaid selle kooriga koostööle?

Seda koori tehes peab olema väga tugev närv – tegemist on siiski poistega igas vanuses, ka teismeas. Kui sinna minna, siis selge eesmärgiga, mida sellelt koorilt tahta ja kuhu sellega jõuda. Niisama kätevehkijaid on niigi.

  • Kuidas te ikkagi väikeste poistega hakkama saate? Arvatavasti on laste koori sattumine väga erinev? Kes tuli ise suure vaimustusega, kelle panid sundkorras vanemad jne. Nii võib arvata, et kõikide poiste suhtumine asjasse on erinev. 

Olen seda ka varem öelnud, et püüan olla poistele justkui suur vend, isa ning dirigent, õpetades mitte ainult laulma, vaid ka käituma. Sellist eeskuju vajab iga teismeline poiss ja loodan, et suudan eeskujuks olla. Loomulikult on hetki, kui tuleb teha vihasemat häält või keegi ukse taha saata, aga on ka hetki, kui poistega lihtsalt vestleme ja nalja viskame. Kõige rohkem muidugi ärritabki see, kui keegi tuleb sinna, kes ei viitsi käia ning proovis ei pinguta. Aga harrastuskoori ja meie koolikoori puhul ongi erinevus see, et meil on see muutunud kohustuseks, mistõttu paljud ei viitsi käia, aga harrastuskooris inimesed tahavad tõesti pingutada.

  • Kus te kooriga esinemas olete käinud, kas on ka välisreise tulemas?

Esinemas oleme käinud peamiselt Virumaa erinevates paikades. Suurim esinemine oli laulupidu, mis kõigile poistele meeldis. Augustis jagasime lava Ott Leplandiga ja mais jagame lava Ivo Linnaga. Välisreise hetkel plaanis pole. Mingi jutt käis, et läheme Soome, aga siis on küll poistele suuremat järelevalveüksust vaja. 

  • Kas seda on kuidagi tunda, et tegemist on maakonna jaoks olulise kultuuri visiitkaardiga?

Loomulikult! Minu üheks eesmärgiks on Virumaa Poistekoor tuua n-ö kaardile, tõestada, et ka meie oleme väärt koor. Virumaa elanike jaoks on ilmselt tegu tuttava kooriga, sest lauljaid on üle Virumaa, aga sellest peab ka kuulma Võrumaa ja Hiiumaa. Muidu jäämegi ainult ühte kohta kinni.

  • Kas kahe nädala tagant laupäeviti on piisav harjutamine? 

Paraku mitte! Iga kord hakkab proovi lõpuks midagi välja tulema, aga järgmises proovis on kõik meelest läinud ja hakkame jälle meelde tuletama. Üsna tüütu. Ja no kuna proov on viis tundi pikk, küll kolme pausiga (kuhu kuulub ka söögipaus frikadellisupiga), siis paratamatult väsivad poisid ära. See on täiesti normaalne!

  • Kui suur erinevus on Tallinna poistekoori või Estonia poistekooriga ehk siis selliste kooridega, kus poisid harjutavad palju rohkem, käivad esinemas rohkem ja paljud neist ka õpivad koolis muusikaklassides. 

Ma ei ole kunagi olnud suur võrdleja, et näed tema on parem ja mina olen alles siin. Inimesed on erinevad, tase on erinev. Kui ennast meeletult võrdlema hakata, pole lootust väga kaugele jõuda. Mina ajan oma asja, tema ajab oma asja. Nii ka kooriga, meie oleme sellised ja nemad sellised. See on ju teada, et pealinnas ongi teine tase ja teised võimalused.

  • Jõulude ajal on ikka kirikutes rahvast rohkem ja kuulajaid palju. Kui palju rahvast aga koguneb poistekoori kuulama muudel kontserditel? 

Oleneb esinemispaigast. Kui minna esinema Võrru, minu ja muuseas ka peadirigendi Kuno Kerge kodulinna, tuleb ilmselt palju rahvast. Kui minna Roelasse, tuleb kogu Roela rahvas kokku. See on nende jaoks midagi erilist. Tean seda isegi, olles 12 aastat elanud Võrust viie kilomeetri kaugusel Väimelas. Isegi kui seal midagi väikest juhtub, on terve küla kohal. Suurlinnades on aga asi teisiti – kõigil on kiire ja ei jõua ju meeles pidada, mis Salme kultuurikeskuses, Rootsi-Mihkli kirikus, Alexela kontserdimajas jne toimub. Roelas on üks kultuurimaja ja seal tead ka järgmise aasta plaane. Juba sellepärast hindan maakohti rohkem. 

  • Kaur Pennert kommenteerib poistekoori kontsertmeistri ülesandeid:

Kontsertmeistri töö klassikalise poistekoori juures ei erine väga teistest kooriliikidest. Tuleb olla tähelepanelik ja mängida õigeid teoseid. Küll aga võib lugeda erinevaks prooviperioodi. Sel ajal n-ö klassikalise saate mängimine ei vii kuhugi. Kuna poisid ei laula tihti koos ja mõnel ongi need tunnid, mida me iga kahe nädala tagant veedame ainsad, tuleb päris palju aidata kaasa mängides koori partiisid (mis on ka muidugi kohati segakooride või nais- meeskooride kontsertmeistri töös vajalik). Kokkuvõtvalt on pill ning funktsioon sama, mis teiste kooride juures, kuid poistekooriga on tarvis proovis ise tähelepanelikult aru saada, millist partiid on kõige rohkem vaja aidata.