1. Templid raamatutes

Templid raamatutes
Heiki Koov

Kui oled raamatukogust raamatuid või noote laenutanud, oled kindlasti märganud neis mitmesuguseid templeid. Kõik ikka selleks, et näiteks aru saada, kellele trükis kuulub, mis riiulil asub või täpsustab see veel mingeid nüansse.

Nõukaaegsetes raamatutes (ja vahel isegi tänaseni välja) on tavaliselt tempel kusagil esimesel lehel ja siis ka leheküljel nr 17. Ma ei tea, kas see on legend või on sellel ka tegelikkusega mingigi seos, aga räägitakse, et leheküljenumbri 17 oli välja mõelnud Nadežda Krupskaja (ehk siis Lenini abikaasa, aga väljamõtleja võis olla ka Lenin ise). Mingi iva siin tõesti on, sest Krupskaja tegeles 1930. aastatel tõsiselt raamatukogunduse teemadega.

Kui vaatate järgnevaid pilte meie kooli raamatukogus asuvatest raamatutest/nootidest, siis näete, et templid kannavad sageli päris huvitavat informatsiooni.

Ma jätan siin artiklis meelega paljud otsad lahtiseks. Minu mõte on selles, et võib-olla on meie hulgas koduloohuvilisi, kes tahavad väikeseid mõtteharjutusi teha ja proovida ise mõningaid fakte välja selgitada.

Mis aastatel kandis meie kool sellist nime?

Kas märkate templil omapärast sihtnumbrit (vana sõnaga indeksit)? Vanemad lugejad kindlasti mäletavad, et nõukajal olid sihtnumbrid 6-kohalised numbrid. Ei hakka praegu täpsemalt uurima, aga tõenäoliselt oli meie kooli sihtnumber siis 200009. Kui aga taastati Eesti Vabariik, siis mingil hetkel muudeti sihtnumbri kaks esimest numbrit tähtedeks „EE“. Tänapäeval on see viiekohaline number, meie koolil on selleks 10920. Mis kuupäevast alates on sihtnumbritena kasutusel viiekohalised numbrid?

Tänapäeval on raamatukogus kasutusel selline tempel.  

Meie raamatukokku on sattunud ka mitmed noodid tänase Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia kogust. Wikipedias on kirjas selle kooli varasemad nimed (https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Muusika-_ja_Teatriakadeemia):

  • 1919–1923 Tallinna Kõrgem Muusikakool
  • 1923–1935 Tallinna Konservatoorium
  • 1935–1940 Eesti Vabariigi Tallinna Konservatoorium
  • 1940–1941 Eesti NSV Tallinna Konservatoorium
  • 1941–1944 Tallinna Konservatoorium
  • 1944–1964 Tallinna Riiklik Konservatoorium
Tähelepanelikum lugeja kindlasti küsib, miks need noodid on paigutatud Tallinna Riikliku Konservatooriumi alla. Tõesti miks? Pane tähele, et raamat on läinud trükki sügisel 1945 ehk siis kui kooli nimi oli juba Tallinna Riiklik Konservatoorium. Tõenäoliselt kooli uue nimega templit ei olnud siis veel tehtud ja nii kasutatigi raamatukogus vana templit.

Millisele konservatooriumi reale paigutada see raamat?

  • Läänemaa Õpetajate Seminar tegutses Haapsalus ja Uuemõisas aastatel 1921–1932.
  • Tallinna Pedagoogiumi nime kandis tänase Tallinninna Ülikooli eelkäija aastatel 1928–1937.
  • 1964–1965 Eesti NSV Riiklik Muusika- ja Teatrikunsti Instituut
  • 1965–1989 Tallinna Riiklik Konservatoorium
  • 1989–1993 Tallinna Konservatoorium
  • 1993–2005 Eesti Muusikaakadeemia (nimetatud ka Tallinna Muusikaakadeemia)
  • 2005. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Kellel on tahtmist selle templiga tegeleda? Peterburi linna nimi oli aastatel 1914-1924 Petrograd. Kes tegelane pidas aadressil Nevski prospekt 64 noodiäri?

Aga selline tempel? Igarka linn asub Venemaal, Krasnojarski krais, Jenissei jõe ääres. Kas need noodid võiksid olla kuidagi seotud kellegi Eestist Siberisse küüditatud või vangilaagrisse saadetud muusikuga? Sunnitöölised ehitasid seal kandis aastatel 1947-1953 raudteed. Igarkas asub igikeltsamuuseum.

Kellele on tahtmist välja uurida, mis aastatel tegutses sellise nimega organisatsioon, mille raamatukogust on samuti üht-teist meile sattunud? 

Mõnes raamatus on endise omaniku eksliibris.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eksliibris1 ütleb, et eksliibris (<ld ex libris ’raamatutest’) on  raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusviit.

Siin raamatus on tänase EMTA rektori isa allkiri ja nimega tempel. Wikipediast uurisin (https://et.wikipedia.org/wiki/Harri_Ilja), et Harri Ilja on sarnaselt minuga Rakveres koolis käinud. Küll ikka Rakveres on targad inimesed õppinud! Harri Ilja viiuliõpetajaks on olnud Jaan Pakk, kelle nimelisest noorte muusikute festivalist oli siinses ajalehes samuti pikem lugu.

Lõpetuseks hea näide 111. aasta vanusest raamatust. Kes kandis trükikulud?