1. LoLa

Uus tehnikalahendus LoLa
Heiki Koov

Kindlasti on aegade jooksul nii mõnelegi muusikule tulnud mõttesse, et küll oleks tore, kui üks dirigent suudaks juhatada üheaegselt koore või orkestreid, mis asuvad täiesti erinevates kohtades. Tehnoloogiline areng on ikka väga kiire ja nii kannabki tänasel päeval selline reaalsus nime LoLa. Kusjuures see seadeldis on ka meie koolis juba olemas ja lähiaegadel hakkab aina rohkem kasutust leidma. Uurisin kooli IT-spetsialistilt LoLa kohta esmast infot. Kellel asja vastu suurem huvi, vaadake  https://lola.conts.it/. Mõnes järgnevas ajalehes tuleme teeme juurde kindlasti tagasi. Siis on juba rohkem kogemust ja arvamusi kogunenud.   

  • Mis probleemi lahendab?

LoLa puhul on tegemist madalat latentsusaega (viivitust) pakkuva videopildi- ja heliedastussüsteemiga, mis võimaldab muusikutel koos muusikat teha, olles ise sadu või tuhandeid kilomeetreid eemal.

  • Mis kvaliteeti annab, mis on kaod on võrreldes samas saalis kontserdi kuulamisega?

Kvaliteet oleneb paljudest faktoritest, aga põhimõtteliselt ei tohiks muusikutel olla suurt vahet, kas nad loovad muusikat samas ruumis või kasutades LoLat.

  • Kui kiiret internetti LoLa vajab?

Ühenduse kiirus sõltub suuresti soovitud pildi ja heli kvaliteedist, aga hetkel kasutame LoLa puhul 1Gb/s ühendust.

  • Kas LoLale kiirem internet võimaldab nüüd ka kõigis majades kiiret internetti?

Seoses LoLaga on kõigi majade ühenduse kiirus tõusnud või tõusmas.

  • Mis koolidega koostöös toimub?

Koostöö toimub peamiselt Elleri ja Otsaga.

  • Kas seda süsteemi saab ka kaasa võtta, näiteks teha esinemist ja ülekannet Mustpeade majast?

Süsteemi kaasavõtmiseks on vajalikud teatud eelduste olemasolu ehk teoreetiliselt on süsteemi võimalik kaasa võtta, aga praktikas on see pisut keerulisem, st eeldab eelnevat seadistamist (peamiselt võrguseadistused) ja ülikiire interneti olemasolu.

  • Kui keerukas on süsteemi kasutamine?

Süsteemi kasutamine on lihtne, aga ainult sellisel juhul kui kõik seadistused on enne paika pandud. Süsteemi kasutamine nõuab küll mingil määral heli- ja arvutisüsteemide tundmist. Hetkel on meie põhimure püsiva klassi, kuhu seadmed paigutada, puudumine.

  • Kas piisab sisselülitusnupust või peab keegi kogu aeg n-ö puldi taga olema?

Oleneb, mida teha. Tavalise kasutaja puhul on kahjuks ikkagi vajalik süsteemi administraatori olemasolu, aga põhimõtteliselt võiks seadmega hakkama saada igaüks.

  • Kas süsteem on juba kasutusvalmis või on vaja veel midagi teha?

Süsteem on kasutusvalmis. Kahjuks tuleb seadmed alati pärast kasutamist kokku korjata ja uuesti kasutusele võttes testida ja see võtab palju aega.