1. Jaan Paku nimeline noorte muusikute festival

Jaan Paku nimeline noorte muusikute
festival Rakveres
Heiki Koov

Kindlasti on igas kohas omad kangelased. Enamasti kipuvad nad ametilt olema sportlased, poliitikud või kultuuritegelased. Kui aga kangelane on oma tegudega eriti legendaarsele tasemele jõudnud, siis hakatakse korraldama temanimelisi võistlusi.

Just selline mees oligi Rakveres muusikaõpetaja, dirigendi ja muusikakooli juhatajana tuntuks saanud Jaan Pakk (26.11.1901-8.12.1979). Ma ei saa siinkohal mainimata jätta, et minu isale on see mees Rakvere I Keskkoolis muusikatunde andnud. Isa meenutas teda alati suure austusega.

Kellel on huvi, siis minu monumentide veebilehel, kus ma tutvustan Jaan Paku büsti, on kirjas ka tema elulugu, fotod, mitmed tema kirjutatud artiklid, festivalide reklaamid jms – http://monument.ee/rakvere-linn/rakvere-jaan-pakk

Asume nüüd artikli tegeliku põhjuse juurde. Iga aasta novembris korraldatakse Rakvere Gümnaasiumi saalis Jaan Paku nimelist noorte muusikute festivali. See toob kokku üle saja noore muusiku, kellel on hea võimalus koos musitseerida, omandada uusi oskusi ja vaadata teiste tegemisi.

Igal aastal on ka meie kooli õpilased sellest üritusest osa võtnud. Alati on välja teenitud aukirju, diplomeid jm auhindu.  

Näiteks ajalehes Virumaa Teataja , 4.12.2014 kirjutab muusikaõpetaja Anne Peäske põhjaliku ülevaate toimunust. Meie kooli kohta öeldakse seal nii:

või Virumaa Teataja, 24.11.2009 avaldatud reklaamis …

või  2015 festivali plakatil:

Festivali mõtte ütles ajalehes Virumaa Teataja 28.11.2001 välja Anne Peäske.

Esimese festivali reklaam ajalehes Virumaa Teataja 22.11.2002.

Minul on eriti hea meel siinkohal teatada, et üheks selle ürituse korraldajaks on ka meie koolis õpetaja ametit pidav Toivo Peäske.

Kohtusin jaanuaris Toivoga tema juhitavas Rakvere Muusikakoolis. Oli näha, et Toivo on väga rõõmus ja uhke oma Rakvere töökoha üle. Sealses muusikakooli majas on hiljuti tõesti kena remont tehtud, Jaan Paku ja Arvo Pärdi autogrammiga pildid kõik kenasti seinal.

Minu põhiline küsimus Toivole oli, et kuidas ikkagi on õnnestunud väikeses kohas nii pikka aega teha suurt muusikaüritust? Mis on need kõige olulisemad teemad, mida tasub kõrva taha panna ka meie kooli õpilastel, kes võib-olla tulevikus hakkavad ise muusikaüritusi korraldama?

Püüdsin järgnevatesse punktidesse kokku panna omavahelise vestluse, ajaleheartiklid, plakatid ja minu enda töö käigus tekkinud mõtted. 

1. Väga oluline on sõnastada ürituse eesmärgid.

  • Virumaa Teataja 22.11.2003, Toivo Peäske: „Festivali eesmärkideks on innustada muusikaõpilasi juba varakult omavahel koos mängima ning teadvustada Jaan Paku kui omaaegse Rakvere juhtiva muusikapedagoogi nime laiemalt.“
  • Virumaa Teataja 20.11.2004, üks esimeste festivalide korraldaja Valdur Liiv:  „Püüame enam väärtustada õpetaja osatähtust noorte muusikalisel kasvatamisel. Soov on edendada meie noormuusikute üheskoos musitseerimist, et väärtustada ja toetada ning populariseerida orkestrite loomist, tegutsemist ning arengut.“

Virumaa Teataja 27.11.2004, Anne Peäske: „See on noorte muusikute esimene väljund saamaks teada, et muusika õppimine pole pelgalt heliredelite arvestuse ja kohustuslike kontsertesinemiste jada kooliseinte vahel karmide õpside pilgu all. Et see kõik on hoopis tõhus ettevalmistus selleks, et astuda kusagil suures saalis suure publiku ette, kes tahab rõõmu saada nende ilusast mängust“.

2. Kui suurelt mõelda?

  • Teatavasti soovitavad kõik visionäärid mõelda suurelt. Nii on nähtavasti ka muusikaüritustega, et alati võid lõpuks tõmmata esinejate ringi või žürii koosseisu regionaalsemaks, kui näed, et mingil põhjusel suurt asja välja ei vea. Küll on aga hea, kui on asi läbi mõeldud ka rahvusvahelises võtmes. Ajaleheartiklites toimunud festivalide kokkuvõtteid lugedes on näha, et siin on olnud pillimängijad nii Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Saksmaalt ja Venemaalt. Viimastel aastatel on aga osalenud Eesti asuvate muusikakoolide õpilased.
  • Kindlasti toob üritusele populaarsust juurde tuntud inimeste ja kollektiivide kaasamine. Näiteks 2002. aastal dirigeeris festivaliorkestrit Andres Mustonen ja 2003 toimunud üritusel dirigeeris Eri Klas Tallinna Kammerorkestrit.
  • Kaasata tuleb ka uusi tegijaid. Näiteks kirjutas noor helilooja Timo Steiner spetsiaalselt selle ürituse tarbeks uue „Meistriteose“ (Virumaa Teataja, 19.11.2003)
  • Väga oluline on ka esindusliku žürii olemasolu ja veel parem, kui ka žüriiliikmed oma oskusi demonstreerivad. Näiteks aastal 2007 oli üheks žürii liikmeks meie kooli tšelloõpetaja Ardo Väsrtrik (Virumaa Teataja, 20.11.2007).

3. Kõikide ürituste puhul on küsimus ajalistest raamidest. Kas mahutada tegevus ühele või mitmele päevale?

  • Festivali on peetud isegi kuuel päeval: kahel päeval ansamblid ja neljal päeval noorteorkestrid. Viimastel aastatel on olnud nii kahe- kui ja ühepäevaseid festivale. Kahepäevasel üritusel on enamasti tehtud nii, et esimesel päeval on proovid ja teisel päeval esinevad koondorkestrid.
  • Nüüdseks juba paljudel kordadel esinevad üle aasta kammeransamblid või keelpilliorkestrid.
  • Näiteks aastal 2016 toimunud XV festivalil oli keelpillimängijatele pühendatud. Kokku osales üle 150 noore muusiku. Igal orkestril oli oma ettevalmistatud kava. Teiseks päevaks moodustati kaks koondorkestrit: nooremate orkester Fresco (värsked) ja edasijõudnute orkester Esperto (eksperdid). Kusjuures lõpuks esinesid veel kõik ka ühises orkestris.
  • Eelmise aasta novembris korraldatud festival oli taaskord kammeransamblite pühendatud. 

4. Kuidas üritusel osalejaid premeerida?

  • Pange tähele, et tegemist on festivaliga, seega otseselt võitjaid ei nimetata. Küll aga tõstab žürii esile paremaid ansambleid.
  • Kui vaadata festivali plakateid ja ajalehes avaldatud reklaame, siison ürituse sponsorite logod kenasti välja toodud. Pihlaka Kondiiter teeb 10-12kilose tordi. Väikeseid auhindu saavad paljud osalejad, näiteks on sponsorid andnud auhindadeks ujulapääsmed, tekke-patju, kinkekaarte jne. Rakvere linnavalitsus panustab ürituse õnnestumisse majutuse ja toitlustuse korraldamisega. 
  • Meie kooli veebilehel on kirjas õpilased, kelle esinemine festivalil ära märgiti, näiteks  siit http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf saame teada, et auhindadesse panustasid hotell/SPA, vallavalitsus, Kultuurkapital, ja kinnisvarabüroo.
  • Virumaa Teatajas 27.11.2004 on nimetatud ka mõte publikupreemia vajadusest.
Tallinna Muusikakeskkooli trio koosseisus Karina Rostovtseva, Viola Asoskova, Aleksander Sebastian Lattikas. Siinsel festivalil astusid nad esimest korda lavale triona. Trio mängib tänaseni koos.

Lõpetuseks on mul heameel teatada, et sarnaselt Eesti riigiga paneb ka noorte muusikute festival vähemalt sajaga (mitte küll aastatega, aga osalejatega) kindlat edasi!